Kuu: juuli 2018

Veebipoe järgmine põlvkond on juba kohal

Veebipoe järgmine põlvkond on kohal

Tulevikus ei saa enam rääkida veebipoest, vaid kauplemine toimub igal pool digitaalselt. Ükskõik, kus te ka ei viibiks. Anywhere-commerce on elektroonilise kaubanduse järgmine põlvkond. Evolutsiooniks vajalikust tehnoloogiast suurem osa on juba olemas ja kasutusel. Ütlen eneselegi tihti: The future is now, old man.”

Kuidas tulevikus asju ostetakse?

Kõnetuvastustehnikat on rakendatud juba tükk aega näiteks teksti sisestamiseks. Ka navigaatorile ja otsimootoritele saab häälkäsklusi anda. Uuemad tulijad on virtuaalassistendid, kes vestlevad teiega teksti või kõne vahendusel.

Kauplemisel kasutatakse virtuaalassistente ära koos tehisintellekti ja masinõppimisega. Selline kooslus võimaldab osta tooteid pelgalt nutikõlariga vesteldes. Praegu võimaldavad kõne vahendusel kaupu osta e-kaubanduse teerajajad AmazonGoogle ja Alibaba. Eesti keele tuge neil veel pole, kuid on ainult aja küsimus, millal Google saab oma abimehe tõlketehnika abil mitmes keeles tööle.

Teine pööre ostutehnikas puudutab veebipoe disaini ja piiride hägustumist. Veebipoeks võib muuta näiteks mistahes kiirsõnumsideprogrammi. Facebook Messenger, WhatsApp või veebipoe suhtlusaken toimivad suurepärase müügikanalina. OP Kassaboti laadsete rakenduste või mobiilmaksevõimaluste abil saab vestluse ajal ka makse ära teha.

Kus tulevikus ostetakse?

Nii mõnigi on märganud, et toidukauplustesse on ilmunud iseteeninduskassad. Kiiduväärt, aga see on eilne päev. Järgmine evolutsioonietapp on täielikult iseteeninduse põhimõttel tegutsevad kauplused. Amazon avas 2016. aasta lõpus Seattle’is kaupluse Amazon Go, kus maksmine toimub automaatselt mobiilirakenduse abil ja füüsilist kassat ei olegi olemas. Muidugi on tegemist katseprojektiga ja müügilolevad tooted on ka selle kontseptsiooniga sobivalt valitud. Kuid mäng on alanud.

Virtuaalassistendid ja tehisintellekt lubavad luua uutmoodi kasutajaliideseid ja kasutaja teekondi. Kui taustal on tehnika, mis töötab rakendusliideste abil, siis on kasutajaliideste loomisel piiriks üksnes fantaasia. Sellepärast tasubki mõelda, kus ja millal klient soovib osta, ning viia kasutajaliides sellesse olukorda.

Kauplustes, ajutistes (pop-up) poodides, kioskites jms saab taustal ära kasutada sama tehnikat. Reisipileti ostmine rakenduse abil on juba tuntud. Aga kui kaugele olukorrast olenev veebipood või digitaalne poeskäik võivad veel minna? Ka mitmesugused seadmed nagu nutikellad, kodumasinad ja andurid ning ka autod hakkavad elektroonilise poeskäigu juures suuremat rolli mängima.

Kuidas muutub kasutajakogemus?

Kasutajatele pakutakse toodetega tutvumiseks uusi viise. Liitreaalsus (augmented reality) ja virtuaalreaalsus (virtual reality) lubavad uurida tooteid selles keskkonnas, kuhu neid hangitakse. Näitena võib tuua rakenduse Ikea Place, millega saab proovida diivanit liitreaalsuse abil oma elutuppa paigutada. Diivanit saab pöörata ja eri suunast silmitseda. Võite ka istumist proovida. Tõsi küll, see kogemus ei pruugi teile meeldida. Ka ostukogemust tuleb veel väheke parandada.

Lisaks toodete esitlemisele arendatakse palju müügiedendustehnikat. Üks märksõnu on isikustamine. Kasutajate kohta kogutud andmete, analüütika, tehisintellekti ja masinõppimise abil suudetakse luua isiklikke kasutajakogemusi. Toote hind võib vahelduda olenevalt ajast, asukohast, ostuajaloost, lõppseadmest, brauseri ajaloost ja kasvõi ilmast.

Ka kuvatavad tooted võivad vahelduda. Miks näidata kliendile tooteid, mille kohta on teada, et ta neid ei osta? Või miks müüa toode odavalt, kui on teada, et klient on valmis ostma selle ka kallimalt? Ka tootejuhtide töö muutub lihtsamaks, kui sama tehnikat saab kasutada müügikatte arvutamiseks ja müügile osatakse võtta just õiged tooted. Kui tehisintellekt võrdleks veel toodete mõju üksteisele, olekski maailm peaaegu valmis.

Ka veebipoe platvormidega toimub huvitavaid asju, aga sellest lähemalt edaspidi.

Monoliidist polülidini – miks luuakse it-süsteemid osadest?

Mõiste monoliit pärineb geoloogiast ja sellega viidatakse ühele kompaktsele kivimitest koosnevale rahnule. IT-maailma on mõiste laenatud skulptuuri ja arhitektuuri vallast. Kui inimene loob ühest kivist tervikliku kunstiteose, olgu see siis seotud kunsti, arhitektuuri või infotehnoloogiaga, võime seda nimetada monoliidiks.

Loogiliselt mõeldes on nii, et mida suurem on see monoliit, seda raskem on seda teisaldada, seda raskem see on ja seda kergemini võib selle küljest tükikesi ära murduda. Ühest kivist loodud tervikut on väga raske hiljem muuta. Poolel teel ei ole enam võimalik teha muudatusi selles vallas, millist lõpptulemust soovitakse.

Mis seos on sellel IT-süsteemidega?

Suurem osa varasematest IT-süsteemidest on monoliidid. IT-monoliit tähendab ühte suurt süsteemi, milles on kõik funktsioonid ühest „kivist“, neid ei saa üksteisest lahutada. Enamasti kasutatakse ka ühte tehnoloogiat ning kõike juhitakse ühest kohast ja ühe protsessina. Kui selles ilmneb aja jooksul probleeme, on süsteemi raske paikama hakata. Kui sellist süsteemi soovitakse muuta või arendada, on see enamasti keerukas ja kallis.

Näiteks on varasemad veebipoed monoliitsed üksused, mis hõlmavad veebipoodi ennast, laohaldust, tarnete haldamist ja tegevusjuhtimissüsteemi, ning seda kõike ühe terviku, ühe rakenduse all. Samasuguseid suuri süsteeme on kõikjal, alates erasektorist ning lõpetades riigihaldusega.

Monoliitsüsteem ei ole iseenesest midagi halba. Teatud juhtudel võibki olla mõistlikum luua üks terviksüsteem, kui see on piisavalt väike, tulevasi muudatusvajadusi on arvatavalt vähe, rakendust kasutatakse suhteliselt lühikest aega või on vaja nn ühekordset lahendust. Sellisel juhul on see tervik lihtne ja toimiv, teabeedastus süsteemi eri osade vahel on hõlbus ja lihtne. Probleemid tekivad alles siis, kui ühest kivist püütakse ehitada suur korrusmaja koos kogu sisseseadega.

Miks tahetakse monoliiti asendada?

Üks põhjus monoliitsüsteemide asendamiseks on see, et kõik süsteemid aeguvad ja neid tuleb mingil ajal uuendada. Suuremahuline süsteemi terviklik uuendamine on kallis investeering ja ka ajaliselt pikk projekt. Ei ole enam eriti realistlik korraldada miljoneid maksev konkurss ja asendada üks monoliitsüsteem teise samasugusega. See on lihtsalt väga riskantne.

Teine põhjus monoliitsüsteemide asendamiseks on seotud vajadusega pakkuda uusi teenusekanaleid ja luua klientidele täiesti uusi teenuseid. Näiteks soovitakse edastada teavet vanast süsteemist auto armatuurlauale või nutitelefoni. Sellisel juhul tuleb teha vanale brauseri kaudu kasutatavale teenusele mobiilirakendus. Või soovitakse teenindada kliente universaalselt kõigi võimalike kanalite kaudu.

Vana süsteem ei suuda enam kõiki vajadusi rahuldada, sest neid ei olnud siis veel olemas, kui monoliitsüsteem omal ajal loodi.

Seepärast luuakse nüüd polüliite

Polüliit ei ole ametlik termin, kuid see kirjeldab hästi tänapäevast viisi luua uusi või uuendada vanu IT-süsteeme. Monoliit eraldatakse väiksemateks üksusteks ja sellele lisatakse uusi väiksemaid osi, mis küll suhtlevad omavahel, kuid ei ole suletud samasse süsteemi. Süsteeme luuakse ja uuendatakse osade abil.

See kõik võib paista sellisena, et tervik selle kaudu killustub. Tegelikult püütakse monoliitide tükeldamise teel luua lihtsamaid ja paremini juhitavaid süsteemi osi, probleeme lahendatakse väiksemate üksuste kaupa. Mitmekanalilise osadest koosneva süsteemi puhul on vaja ka erinevat terviku juhtimist kui varasema monoliitsüsteemi puhul. Seepärast on tegelikult mõistetav, et võib tunduda turvalisem astuda süsteemitarnija juurde ja tellida ühe korraga üks monoliitne süsteem.

Polüliitsüsteemide kasuks räägivad siiski mitmed olulised asjaolud.

  • Kui süsteemi puhul ei ole tegemist ühe hiigelsuure tervikuga, väheneb oluliselt investeeringu risk. Uuendusi saab enne suuremate otsuste tegemist esmalt katsetada süsteemi osal.
  • Suurele tervikule on raske õiget hinda määrata, seepärast võib tihti esineda varjatud või muid ootamatuid lisakulusid. Väiksemaid üksusi on lihtsam prognoosida ja juhtida.
  • Polüliidi projektis võib tööde käigus teha muudatusi, sest tervik koosneb väiksematest osadest. Üksusi saab vahetada, lisada või eemaldada.
  • Lihtsam on vahetada tarnijat, kui teenus ei peaks sobima. Terviku loomisel võib osaleda mitu tehnilist teostajat.
  • Süsteemi saab luua mitme eri tehnoloogia abil, mis teenindavad teatud osi paremini kui see üks ja seesama, mille abil on loodud monoliitsüsteem.
  • Uuendusi saab kiiremini rakendada, kui neid tehakse üksuste kaupa. Vana süsteem püsib alati töökorras ja kasutaja ei pea puutuma kokku suuremate teenuse katkestustega.

Enne monoliitsüsteemi ostmist soovitan tõsiselt kaaluda, kas ei oleks mõistlikum luua süsteem eraldi osadest, kui raiuda välja ühest kivist.