Tehnoloogia ei anna enam konkurentsieelist

Infotehnoloog ja IT-visonäär Linnar Viik tõi oma ettekandes välja, et oleme jõudnud aega, kus nutikas tehnoloogialahendus üksi valdavale osale ettevõtetest konkurentsieelist ei loo. Kõik tehnoloogiline on kiiresti kopeeritav. Iga turundaja peab arvestama, et see, mis tehakse täna, on homsel päeval juba turustandard.  Mitmest ettekandest ilmnes, et turunduse tulevik on kliendivajaduste tundmine ja neile kõige paremal võimalikul viisil vastamine.

Jäätmed on tulevikuäri

Mitmes ettekandes kõlas sõna „ökoloogiline“. Teatavasti on ka eelmise laulupeo riided valmistatud rõivajääkidest, mille autoriks on Eesti taaskasutuse trendilooja Reet Aus. See on üle maailma kasvav trend: Terracycle näiteks annab tarbijale võimaluse saata ettevõtetele oma prügi (ettevõtja kulul) ning sellest tehakse uus ja huvitav kaup.

Häirijad

Häirijateks nimetatakse ettevõtteid, mis tulevad traditsioonilistesse sektoritesse ja muudavad põhjalikult nii tarbijaharjumusi kui ka üleüldiselt seda, kuidas asjad on seni toiminud. Vanad turulolijad on nendest tegijatest muidugi äärmiselt häiritud ja sellest ka nimetus.

Briti tehnoloogiavisionäär Rudy De Waele`i sõnul ei maksa loota, et leidub valdkondi, kuhu vähemalt üks selline häirija jätab sisenemata.

Mõned näited: TaxifyTransferwiseUber, TwitterInstagramm, Airbnb. Paljud neist – tänasel päeval juba kuni miljard dollarit aastas käivet teenivad firmad – on ümber kujundanud seda, kuidas inimesed käituvad ja suhtlevad. Taolised rakendused on omavahel põimunud ja teevad koostööd. Näiteks Uber ja Spotify võimaldavad koostöös taksosse ette tellida oma lemmiklugudest koosneva playlisti. Ka siin on märksõnaks keskkonnateadlikkus, kus äritegevuses ei toodeta otseselt uusi asju.

Patsiga poisid turundusosakondadesse

Kõlama jäi, et turundusosakonnad koosnevad tulevikus üha enam nn patsiga poistest ehk koodikirjutajatest. Kogu turundus liigub tehnoloogiliste lahenduste poole. Samuti on ajastul, kus andmeid on suhteliselt kerge koguda ja nende maht on tohutult suur, väga oluline andmete kogumise ja analüüsioskus.

E-kaubandus on kindel tulevikusuund

Kui juba üle viie aasta on räägitud, kuidas e-kaubandus on kindel tulevikuteema, siis Eesti kohalikul e-maastikul see majandusnäitajates veel ei kajastu. Kohaliku e-kaubanduse turuosa hinnatakse mõne protsendi suuruseks. Välismaalt ostetakse agaramalt, kuivõrd kaubavalik on seal suurem ja hinnad odavamad.

LHV juht Erki Kilu, Estraveli juht Anne Samlik ja Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp selgitasid, et järgmise paari kuni viie aasta jooksul on Eesti e-kaubandus tegemas läbi tõsist plahvatust ja seda eriti just toidukaupade osas. Miks seista järjekorras, otsida kohta parklas ja tassida koju suuri mahukaupasid, kui seda saab teha mugavalt kodust paari hiireklikiga. Esimesed sammud sellel suunal on tänaseks ühel suuremal poeketil tehtud. Võib oodata teiste järeletulemist.


E-müük muudab äri

See, et tuleb kolida Internetti ja seal üha rohkem müüa, muudab äri laiemalt kui ainult müügi küljest vaadatuna. Ümber tuleb vaadata näiteks logistika. Kõige lihtsam ja loogilisem järeldus: ei ole mõtet hoida suurt laovaru koha peal, kui selle saab tellida ja otse kliendile saata. Veelgi enam muutub turundus – kuidas jõuda muutuval ajastul oma sõnumiga kliendini ja kuidas oma kaup talle maha müüa.

(Digitaalne) klienditeenindus

Linnar Viik rõhus muuhulgas sellele, et klienditeenindus peaks olema valmis töötama 24/7. Tänapäeval ei piisa enam sellest, et saadad kliendina päringu ja ootad vastust mitu päeva. Konverentsil oli teemaks, et kogu klienditeeninduse protsess muutub järjest rohkem automatiseerituks. Paljud meist on e-poodides ja kodulehtedel märganud hüpikaknaid, kus uuritakse, kuidas saab abiks olla. Juba praegu on osades ettevõtetes hüpikakna asemel vastamas enamlevinud küsimustele automaatika. Tulevikus võtavad masinad klienditeeniduse osa üha rohkem üle ja muudavad klienditeeninduse taset ühtlasemaks. Mõttekoht on see, kas ka paremaks.

Poodidest saavad riietuskabiinid ja nn laoruumid

Paljud on ilmselt teinud läbi käitumismustri, kus poodides käiakse kaupu proovimas ja vaatamas ning kohe vaadatakse oma nutitelefonist järgi, kus ja mis hinnaga on sama asi soodsam. Seega teeb e-kaubandus mingist nurgast vaadatuna karuteene traditsioonilisele kaubandusele. See on hea väljakutse traditsioonilisele kaubandusele – tuleb mõelda, millega kliendid kohale meelitada ja ka ostu sooritama panna. Mujal maailmas on levinud näiteks klubitegevus, mis on seotud poe müügivaldkonnaga. Poodi tuuakse lisaväärtust kohviku, koolituste vmt tegevuse näol. Selliseid näiteid on ka Eestist tuua – näiteks Telliskivi Loomelinnakust. Loomulikult töötab kõige paremini traditsioonilise kaubanduse ja e-müügi kombineerimine.


Läbipaistvus

Infotehnoloog ja IT-visonäär Linnar Viik tõi välja, et firmade tegevuses on saanud ülimalt oluliseks läbipaistvus. Pead ettevõttena ütlema kliendile, kus ja millest on asjad toodetud ja olema avatud kõigile küsimustele. Kui midagi  jääb ebaselgeks, on see juba murekohaks, millele mõelda.


Lihtsus

Enamikes ettekannetes märgiti pealkirjas sisalduvat sõna. Kõike tuleb võimaluse piires lihtsustada nii suhtluses kliendiga kui ka tehnoloogilistes lahendustes. Kuivõrd elame kiirel ja inforikkal ajastul, siis tarbija teeb lõppvaliku suures osas selle järgi, mis on lihtsamini mõistetav ja käsitletav.

Tekkis huvi e-poe lahenduse vastu? Küsi hinnapakkumist.

ambientia

Blogi

Lae järgmised