Esmane ürtius Soome rahvusteatris on tehtud– tõsi küll neljanda korruse fuajees. Korraldasime üle tüki aja ettevõtte digitaalsete siseteenuste arendamisele pühendatud seminaari. Eesmärgiks oli äratada  siseveebi osas diskussiooni nii töötajate kasutuskogemuse, kui ka teiste digitaalsete teenuste liideste osas. Oli tore näha, kuidas personalijuhtimise ja kommunikatsiooni alal töötavad inimesed hakkasid siseveebit aktiivselt suhtlema ja oma seisukohti esitama.

Hommikused huvitavad ja üksteist täiendavad ettekanded pakkusid aruteluks head ainest. Täname kõiki osalejaid, eriti Juha Sjöblomi Helsingi ülikoolist, Carita Autiot ja Nina Riikoneni Elisast ning Niina Halmineni Ambientiast.

Ürituse kokkuvõttena sain vähemalt ise kinnitust oma arusaamale sellest, millises suunas digitaalsed lahendused liikumas on.

1.   Ühe siseveebi+ asemel on organisatsioonides enamasti kasutusel mitu digikeskkonda.

Selle asemel et püüda ühe süsteemiga kõike lahendada, üritatakse kasutada kiiremaid tegevusmudeleid ja lahendusi. Mitmesugusteks vajadusteks otsitakse julgelt selleks kõige paremini sobivaid lahendusi. See lihtsustab teatud moel ka kiiret arendamist, kui arendatav keskkond ei sisalda üleliia mitmesuguseid nõudeid ega sõltu teistest protsessidest. Teisest küljest tekitab see probleeme eri kanalite rolli määramisel ning kasutuskogemuse ühtlustamisel.

2.   Digiteenused ja füüsilise maailma tegevusmudelid integreeruvad tihedalt.

Organisatsioonid on digiteenuste kasutusvõimalusi ja piiranguid pärast mõningaid evolutsioonietappe paremini tundma õppinud. Kuid samas ei mõisteta eriti, kuidas organisatsiooni tegevusmudeleid saaks tervikuna kõige paremini arendada. Need nõuavad peale digitaalsuse ka kahepoolset läbikäimist, nagu inimeste juhtimine üleüldse: töörühmade ja neist veel suuremate üksuste suhtlemist ja ühist tegutsemist ka füüsiliselt. See muutub oluliseks just muutuste juhtimisel ja oskuste arendamisel, mille mõlema puhul on suhtlemine ja kogemuste vahetamine väga tähtis.

3.   Planeerimisel ja teenusedisainil on varasemast selgelt suurem tähtsus – seda ka töötaja kasutajakogemuse arendamisel.

Iga organisatsioon toimib omal moel, tuginedes oma organisatsioonikultuuri lähtekohtadele ja oma äritegevuse eesmärkidele. Seepärast ei saa üks siseveeb sobida näiteks pelgalt eksperte koondavale organisatsioonile kui ka paljude välitöötajatega ettevõttele. Tervik tuleb luua ettevõtte eesmärkide ja kasutajate vajaduste alusel ning kasutajate seisukohtade põhjalik ärakuulamine tagab kvaliteetsema planeerimise. Kaasav planeerimine on endiselt ka osa muutuste juhtimisest, milles tegevuskultuuri muutmine on tegelikkuses palju raskem kui heade digiteenuste loomine.

Seega tuleb organisatsioonid suunata analüüsima oma töötajate kasutuskogemusi. Kas organisatsiooni tegevusmudelid on sellised, mis tagavad tippspetsialistide ja oskuste püsimise organisatsioonis ka halvematel aegadel? Kas digiteenused parandavad töötajate kogemusi ja igapäevast töötamist? Halbu tegevusmudeleid digiteerides on tulemuseks halb digiteerimine.

Veelkord suur tänu kõigile osalejatele töise õhkkonna ja diskussiooni eest – loodetavasti said kõik kaasa konkreetseid ideid, mida rakendada.

ambientia

Blogi

Lae järgmised