Tulevikus ei saa enam rääkida veebipoest, vaid kauplemine toimub igal pool digitaalselt. Ükskõik, kus te ka ei viibiks. Anywhere-commerce on elektroonilise kaubanduse järgmine põlvkond. Evolutsiooniks vajalikust tehnoloogiast suurem osa on juba olemas ja kasutusel. Ütlen eneselegi tihti: The future is now, old man.”

Kuidas tulevikus asju ostetakse?

Kõnetuvastustehnikat on rakendatud juba tükk aega näiteks teksti sisestamiseks. Ka navigaatorile ja otsimootoritele saab häälkäsklusi anda. Uuemad tulijad on virtuaalassistendid, kes vestlevad teiega teksti või kõne vahendusel.

Kauplemisel kasutatakse virtuaalassistente ära koos tehisintellekti ja masinõppimisega. Selline kooslus võimaldab osta tooteid pelgalt nutikõlariga vesteldes. Praegu võimaldavad kõne vahendusel kaupu osta e-kaubanduse teerajajad AmazonGoogle ja Alibaba. Eesti keele tuge neil veel pole, kuid on ainult aja küsimus, millal Google saab oma abimehe tõlketehnika abil mitmes keeles tööle.

Teine pööre ostutehnikas puudutab veebipoe disaini ja piiride hägustumist. Veebipoeks võib muuta näiteks mistahes kiirsõnumsideprogrammi. Facebook Messenger, WhatsApp või veebipoe suhtlusaken toimivad suurepärase müügikanalina. OP Kassaboti laadsete rakenduste või mobiilmaksevõimaluste abil saab vestluse ajal ka makse ära teha.

Kus tulevikus ostetakse?

Nii mõnigi on märganud, et toidukauplustesse on ilmunud iseteeninduskassad. Kiiduväärt, aga see on eilne päev. Järgmine evolutsioonietapp on täielikult iseteeninduse põhimõttel tegutsevad kauplused. Amazon avas 2016. aasta lõpus Seattle’is kaupluse Amazon Go, kus maksmine toimub automaatselt mobiilirakenduse abil ja füüsilist kassat ei olegi olemas. Muidugi on tegemist katseprojektiga ja müügilolevad tooted on ka selle kontseptsiooniga sobivalt valitud. Kuid mäng on alanud.

Virtuaalassistendid ja tehisintellekt lubavad luua uutmoodi kasutajaliideseid ja kasutaja teekondi. Kui taustal on tehnika, mis töötab rakendusliideste abil, siis on kasutajaliideste loomisel piiriks üksnes fantaasia. Sellepärast tasubki mõelda, kus ja millal klient soovib osta, ning viia kasutajaliides sellesse olukorda.

Kauplustes, ajutistes (pop-up) poodides, kioskites jms saab taustal ära kasutada sama tehnikat. Reisipileti ostmine rakenduse abil on juba tuntud. Aga kui kaugele olukorrast olenev veebipood või digitaalne poeskäik võivad veel minna? Ka mitmesugused seadmed nagu nutikellad, kodumasinad ja andurid ning ka autod hakkavad elektroonilise poeskäigu juures suuremat rolli mängima.

Kuidas muutub kasutajakogemus?

Kasutajatele pakutakse toodetega tutvumiseks uusi viise. Liitreaalsus (augmented reality) ja virtuaalreaalsus (virtual reality) lubavad uurida tooteid selles keskkonnas, kuhu neid hangitakse. Näitena võib tuua rakenduse Ikea Place, millega saab proovida diivanit liitreaalsuse abil oma elutuppa paigutada. Diivanit saab pöörata ja eri suunast silmitseda. Võite ka istumist proovida. Tõsi küll, see kogemus ei pruugi teile meeldida. Ka ostukogemust tuleb veel väheke parandada.

Lisaks toodete esitlemisele arendatakse palju müügiedendustehnikat. Üks märksõnu on isikustamine. Kasutajate kohta kogutud andmete, analüütika, tehisintellekti ja masinõppimise abil suudetakse luua isiklikke kasutajakogemusi. Toote hind võib vahelduda olenevalt ajast, asukohast, ostuajaloost, lõppseadmest, brauseri ajaloost ja kasvõi ilmast.

Ka kuvatavad tooted võivad vahelduda. Miks näidata kliendile tooteid, mille kohta on teada, et ta neid ei osta? Või miks müüa toode odavalt, kui on teada, et klient on valmis ostma selle ka kallimalt? Ka tootejuhtide töö muutub lihtsamaks, kui sama tehnikat saab kasutada müügikatte arvutamiseks ja müügile osatakse võtta just õiged tooted. Kui tehisintellekt võrdleks veel toodete mõju üksteisele, olekski maailm peaaegu valmis.

Ka veebipoe platvormidega toimub huvitavaid asju, aga sellest lähemalt edaspidi.

ambientia

Blogi

Lae järgmised